Keskaegsed vaatamisväärsused
Tallinnas

Aega napib, kuid soovid siiski elamusrikast linnakülastust? Tutvu Tallinna peamiste vaatamisväärsuste nimekirjaga, milles on lühidalt esile toodud iga koha ainulaadsus.

Keskaegne restoran Olde Hansa on kui jõuka hansakaupmehe kodu, kus ajastu truu mööbel ja muusika, küünlavalgus ning teenijarahva hoolitsus viivad külalised avastusretkele 15. sajandi Tallinnasse. Tule keskaegsete isandate kombel aega veetma, ulukilihast hõrgutisi mekkima ning vürtsveinide ja maitseõlledega vaimu virgutama!

See vaikne vanalinna sisehoov on killuke sajanditetagusest Tallinnast, mil hinnati käsitöömeistrite hingega tehtud töid. Aastatuhande vahetusel taasloodud väikeses käsitöökvartalis on säilinud keskaegset arhitektuuri ja siin on eriline atmosfäär. Hoovis tegutsevad disaini- ja käsitöökauplused, Villa Hortensia külaliskorterid ning õdus kohvik Chocolaterie de Pierre.

Tallinna üks tuntumatest panoraamidest! Vanalinna keskaegsed punased katused ja kirikutornid koos tänapäevase linnasiluetiga.

Tallinna ikooniline gooti kirik oli omal ajal kõrgeim ehitis maailmas ja selle tippu ronimine on kindlasti pingutust väärt.

Kunagi ammusel ajal, täpsemalt 1549. aastast 1625. aastani, oli see gooti kirik kõrgeim ehitis maailmas. Aga selle hiigelpikk, 159 meetri kõrgune torn, mis oli mõeldud maamärgiks lähenevatele laevadele, osutus ka äärmiselt tõhusaks piksevardaks. Kirikut on läbi ajaloo tabanud mitu korda välgunool ja kolmel korral on ehitis seetõttu täielikult maha põlenud.

Tänapäeval on kiriku torn madalam, 124-meetrine, aga enamik Tallinna hooneid tunduvad selle kõrval ikkagi väikesed ja kirik on endiselt üks linna olulisemaid sümboleid. Aprillist oktoobrini saavad huvilised ronida torni kiviosa tippu, et nautida sealt suurepäraseid ja peadpööritavaid vaateid vanalinnale, Toompeale ning sadamaalale.

Kiriku enda ajalugu ulatub vähemalt 1267. aastasse, mil see olevat teenindanud piirkonda elama asunud skandinaavia kaupmehi. Mitme legendi kohaselt sai kirik oma nime kas hiiglase või selle ehitanud salapärase võõra järgi, aga tegelikult pühendati see Norra kuningale Olaf II-le.

Oma praeguse kuju ja suuruse sai kirik 16. sajandil. Kiriku sees näeb kõrgeid võlvlööve ja historitsistlikus stiilis sisekujundust, mis pärineb 1830. aastast, kui hoone pärast tulekahju uuesti üles ehitati.

Teenistused toimuvad pühapäeviti kell 10 ja 12.

Selles 1230. aasta kirikus, millest on saanud muuseum, võib näha imekauneid altarimaale, keskaegseid hauaplaate ja muid religioosse kunsti meistriteoseid.

Pühakud, tantsivad luukered ja hõbe, aeg-ajalt peetavatest kontsertidest rääkimata, on siinsed peamised vaatamisväärsused.

See Gotlandi saarelt pärit saksa kaupmeeste/asunike rajatud tugev kirik täitis enne linnamüüri ehitamist ka kindluse ülesandeid. Hoone elas üle reformatsiooniaegse rüüstamise 1523. aastal, aga 20. sajandil tal nii hästi ei läinud, hävides Teise maailmasõja ajal toimunud pommitamise tagajärjel.

Alates kiriku restaureerimisest 1980ndatel on seal töötanud usuteemalisele kunstile pühendatud muuseum, mille kõige kuulsam teos on Bernt Notke ilus, kuid kõhedust tekitav maal „Surmatants“. Muuseumi väljapanekus on ka detailirohked altarimaalid, barokkstiilis kroonlühtrid ja sajanditevanused hauaplaadid ning hõbedakambris saab näha linna käsitööliste gildidesse kuulunud meistrite imekaunist loomingut.

Hoone hea akustika teeb sellest ka suurepärase kontserdisaali, kus peaaegu igal nädalavahetusel toimuvad oreli- või koorikontserdid.

Raekoja platsi nurgal asuvat apteeki mainiti esimest korda 1422. aastal. Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist. Keskaegses Tallinnas oli Raeapteek muudki kui ravimite müümise paik. Koos oma külalistega kogunesid siia apteegiveini klaretti jooma ja plaane pidama raehärrad, kaupmehed ja teised väärikad linnakodanikud. Sajanditega on apteegi funktsioon ja ka väljanägemine muutunud, kuid möödunud päevade hõng on alles. Lisaks kaasaegsetele ravimitele on müügil kuulus klarett, martsipan, tinktuurid, salvid ja õlid, ürditeed ja palju muud. Muuseumitoas on võimalik näha 17.-20. sajandist pärit apteegitarvikuid.

Raekoja platsi on ajast aega kasutatud kauplemise ja peo platsina. Praegu sagib siin enim külastajaid suvisel turismihooajal. Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad. Melu hoiavad üleval välikohvikud, laadad ning vabaõhu kontsertid. Talvisel ajal on Raekoja platsil eriline roll jõulu ajal. Üha enam kogub populaarsust ka talvine jõuluturg, oluline sündmus on Raekojast linnapea poolt jõulurahu väljakuulutamine. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed asetasid siia esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Platsi kõige tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970. aastani. Hoolimata sellest, et võim on praeguseks platsilt lahkunud, on see jäänud oluliseks traditsioonide kandjaks ning kokkusaamiskohaks nii linlasele kui ka linnakülalisele.

Katariina kirik, mis käigule nime on andnud , ehitati siia arvatavasti juba rohkem kui 700 aastat tagasi, mil selles paigas asus dominiiklaste Katariina klooster. Kirik on säilinud vaid osaliselt ning seda saab näha käigu põhjaosas. Unikaalseks vaatamisväärsuseks on kiriku lõunaseinal eksponeeritud hauaplaadid, mis pärinevad 14.–15. sajandist. Käigu lõunaserva ääristavad peamiselt 15.-17. sajandist pärit elamud. Katariina Käigu õu on üks huvitavamaid Tallinna vanalinnas. Jalutada saab Vene tänavalt otse Müürivahe tänavale. Keskaegse miljöö säilitanud tänavake on töökohaks Katariina Gildi kuuluvatele nais-kunstnikele, siin paikneb seitse ateljeed. Avatud käsitöökodades saab sisseastuja näha näiteks keraamika valmistamist, klaasipuhumist, kübaravalmistamist jne. Suvel on käik üks mõnusamaid paiku kohvi joomiseks ning vanalinna miljöö nautimiseks.

Patkuli vaateplatvormilt on hea ülevaade linnamüürile ja selle tornidele, Oleviste kirikule, Kalamajale ja Koplile ning sadamale.

Külastajad saavad ronida selle kuulsa keskaegse kiriku 69-meetrise barokkstiilis kellatorni otsa ja nautida suurepärast vaadet linnale.

Toompea keskel kõrguv toomkirik on üks Eesti kõige paeluvamaid ajaloolisi vaatamisväärsusi. 13. sajandil asutatud kirikus käisid Eestis elavad saksa aadlikud.

See Toompea tipus kõrguv muljetavaldav sibulkuplitega ehitis on peamine vene õigeusu katedraal Eestis.
Kahtlemata on tegemist ka kaugelt kõige suursugusema õigeusu kirikuga Tallinnas.

Katedraal ehitati 1900. aastal, mil Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu, ning see pidi algul sümboliseerima impeeriumi usulist ja poliitilist võimu üha sõnakuulmatumate baltlaste üle.
Katedraal pühendati Novgorodi vürstile Aleksander Jaroslavitš Nevskile, kes juhtis vägesid 1242. aastal Peipsi järvel peetud Jäälahingus, mis peatas Saksa ristisõdijate sissetungi itta. Katedraal ehitati meelega silmapaistvasse asukohta otse Toompea lossi vastas, samasse paika, kus varem oli seisnud Martin Lutheri kuju, et teha peamiselt luterlastest kohalikele selgeks, kelle käes olid ohjad tegelikult.
Praeguseks on vastuolud lahenenud ja alles on jäänud arhitektuuri meistriteos. Peterburi tunnustatud arhitekti Mihhail Preobraženski projekteeritud kirik on historistlikus segastiilis rikkalikult kaunistatud. Katedraali sisemust kaunistavad mosaiigid ja ikoonid väärivad kindlasti vaatamist.

Katedraali tornides on Tallinna kõige võimsam 11 kellast koosnev kirikukellade ansambel, milles on ka 15 tonni kaaluv suurim kirikukell Tallinnas. Kellade ansambli helinat saab kuulda enne iga teenistust.

Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök (sks. k. kiika kööki) rajati oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483, bastionikäigud pärinevad 17.-18. sajandist.

2010. aastal avati torn ja bastionikäigud pärast põhjalikku renoveerimist taas muuseumihuvilistele. Uus püsiekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219” pakub nii elamusi, teadmisi kui meelelahutust: multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tutvustatakse külastajatele Tallinna tekkimist ja kujunemist, linna kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi.

Ainulaadsed vaated Toompeale, all-linnale ja sadamale avanevad torni 6. korruse kohvikust.